Pean tunnistama, et viimasel ajal on mul tükk tegemist enda motiveerimisega. Kuskilt just kui ei tule ühtegi allikat, mis mind aktiivselt tööle paneks, kõik tundub olevat tühine ja puhtalt formaalne. Tundub,et miski ei toida hinge, rohkem võtab midagi ära.
Kuid mis kõige hullem, ma teen ise kõik enda jaoks hullemaks, sest ma ei mõtle positiivselt. Ma mõtlen,et kõik on mõtteta ja igav, ning raske, aega ka pole.
Nii vast ei jõua tõesti kuhugi !
Kuid üks lähedane inimene suutis paari päevase utsitamisega mind rajale tagasi saada. Ta lihtsalt ütles mulle,et ära vingu, mõtle positiivselt - varsti on kõik läbi ! Ja nii mitu päeva, kuni ma tõesti sellest aru sain. Vahel on mul tõesti pikad juhtmed, mille kokku kerimine võtab vähekene aega. Juhe kokkukerituna teeb olemise tunduvalt kergemaks ja tegutsemise lihtsamaks, ning seab eesmärgid nähtavalt ette.
Mina tahan olla motiveeritud õppija ! Tahan teha asju kerge tundega ja tunda hea meelt ületatu üle.
Negatiivsus ei vii tõesti kuhugi - optimism, ikka optimism -
No comments:
Post a Comment